Töö peab olema keeleliselt ja stiililt korrektne ning kogu töö ulatuses tuleb kasutada kindlat kõneviisi. Kirjalikes töödes ei ole sobilik kasutada mina-vormi.
Sobivam on väljenduda umbisikuliselt, näiteks: “Töös uuritakse…”, “Töö eesmärgiks on selgitada….”
Keelekasutus peab olema asjatundlik, väljenduda tuleb lihtsalt, selgelt ja täpselt.
Kasutada tuleb üldtuntud terminoloogiat ning vältida:
-paljusõnalisust,
-liigset võõrsõnade kasutamist,
-bürokraatlikku keelekasutamist,
-konspektistiili,
-slängi,
-populistlikke ja ajakirjanduslikke väiteid ning poeetiliste fraaside kasutamist.
Lühendite kasutamine
Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu, näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP).
Teine võimalus on esitada koondloend koos vastavate määratlustega lisas, millele iga lühendi korral viidatakse.
Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks välja kirjutada (nt USA, ÜRO, WTO jt).
Arvude esitamine tekstis
Ühekohalised arvud on soovitatav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks kolm punkti, seitse tööpäeva, 300 ettevõtet.
Käändelõppe arvudele harilikult juurde ei lisata.
Järgarvu järele pannakse punkt.
Aastad tuleb märkida arvuliselt, mitte “eelmisel aastal” või “käesoleval aastal”.
Arvud, millele järgneb mõõtühiku nimetus või selle lühend, kirjutatakse numbritega, arvu ja mõõtühiku vahele jäetakse tühik (nt 5 eurot 50 senti, 15 protsenti).
Erandiks on protsendi- ja kraaditähiste kokku kirjutamine seoses eesoleva arvuga (nt 6%).
